Piäluštemtoimâ
Sämikielâliih čuákánkiäsuh
Mondiet sämikielâliih čuákánkiäsuh?
- Kielâlaahâ (423/2003) täähid sämikielâlijd ulmuid vuoigâdvuođâ kevttiđ jieijâs kielâ virgeomâhâšášástâlmist.
- Juvsâttetteevuotâ lii mijjân tehálâš, já halijdep visásmittiđ, et siijđoi kuávdááh siskáldâsah láá iberdetteeh já älkkeht finnimnáál puohháid.
- Čuákánkiäsuh láá rahtum čielgâsin já uánihâžžân, vâi tun kaavnah jotelávt tehálumos tiäđuid.
Čuákánkiäsuh iä sajanpiejâ tievâslijd ravvuid, mut fäälih jotelis já čielgâ almoskove. Táárbu mield uápásmuu ain algâalgâlijd ravvuid.
Mii čuákánkiäsuin lii?
- Kuávdááh siskáldâsah pelastustoimi.fi-siijđoin.
- Uánihis toimâmravvuuh jieškote-uv tilálâšvuođáid (om. tullâpuálu, jotolâhpärtti, luánduluhottesvuotâ).
Liiŋkah fáádán, tievâslijd ravvuid sehe lasetiäđoid (suomâkielân).
Kiäs čuákánkiäsuh láá uáivildum?
Čuákánkiäsuh láá uáivildum eromâšávt sämikielâlij kevttei várás, mut toh láá ávuslávt puohháid finnimnáál
Kuávdááh siskáldâsah
Tåimmamvuäʹppõõzz
Peälštemtååim tuâj da tåimmamvuäʹppõõzz jeeʹres vuõʹjjid.
Peälštemstroiʹttel
21 pueʹrrvââjjamvuʹvdded di Heʹlssen gåårad âʹnne huõl peälštemtååim tuâjain vuuʹdineez.
Äʹššummuš
Tåimmamvuäʹppõõzz da kääzzkõõzz meerlaid da põrggsid.
Domm da argg
Aarǥ obbstaanvuõđ vueʹzzeld lij vääžnai, što juõʹǩǩkaž silttad vaʹrrjõõttâd da tåimmad vuõiʹǧǧest aarǥ siõm heâmmõs- da jieʹttvuõʹjjin še.
Vaʹrrjõõttmõš
Vaʹrrjõõttmõš kätt õhttsažkååʹdd da õhttjõõzz vaalmâšvuõđ tåimmad kriisvuõʹjjin.
Peälštemtåimm
Peälštemtååim tuâj lie lääʹjjest šiõttuum da tõi čõõđ viikkmõõžžâst pâjjne jåʹttelvuõtt, viõkkšõsvuõtt da õhttsažtuâjj.