Tun finniih keevâtlijd oonâid já ravvuid il.:
- Puálularmâdâsâi já časkâdemniävui kevttimist.
- Šleđgâpiergâsij torvolii kevttimist.
- Tullâpuálu estâlmist já toimâmist etitiileest.
- Pääihi etitilevuárhást já ton merhâšuumeest.
Puálularmâdeijei já časkâdemniävui kevttim
Puáluvárutteijeeh
- Páguliih puoh aassâmviistijn.
- Rakânâs omâsteijee västid hahâmist já stelliimist.
- Rakânâs omâsteijee tipšo piergâs já västid tast, et tot tuáimá.
- Ässee testaa piergâs ravvui mield já almoot omâsteijei aiccum toimâm- tâi eres vááduin.
- Stelliđ kalga ucemustáá oovtâ várutteijee per 60 m² jyehi kiärdán.
- Ele soijii puáluvárutteijee kievkkânân tâi lahtâ vistijd – veelti tušes larmâdâsâid.
Loe las: pelastustoimi.fi
Časkâdemniävuh
- Časkâdemloovdâ kievkkânân, älkkeht finnimnáál.
- Jávvučaskâdeijee (ABC) almolii kiävtun.
- Čiđđâdioksidčaskâdeijee (B) šleđgâpiergâspuálui várás.
- Oljopuálučaskâdeijee (F) kievkkân oljopuálui várás.
- Máttááttâl kevttiđ muuneeld – hárjuttâllâm lasseet toimâmvisesvuođâ.
Šleđgâpiergâsij torvolâš kevttim
Kevttimravvuuh
- Ele keevti cuovkkânâm piergâsijd – tuálvu huolâttâsân tâi tuššâd.
- Luovvii lyeđejeijee čuoggiistuvâst, ko piergâs lii lyeđejum.
- Ele luávdi šleđgâpiergâsijd – lijgekummoom riskâ.
- Keevti tuše oovtâ jotkâjottoos – iä jođossalvâneh (kuálustmeh).
- Potkii virde iijâ ááigán já olgos vyelgidijn.
- Ele kyeđe poossâmmaašin tâi uuvnâ joton kosehánnáá.
Akkupiergâseh
- Kose piergâsij luođim, ele luođii iho tâi talle ko lah meddâl.
- Ele luođii meddâlvyelgimkiäinu piällást.
- Jis akku kumo, te jooskâ luođim já sirde torvolii sajan.
Tullâpuálu muuneeld estâlem já toimâm etitiileest
Estâlem
- Ane huolâ puáluvárutteijein já ruottiimist.
- Keevti kinttâlijd já täähi torvolávt – ele kosehánnáá.
- Siäilud cokkâneijee materialijd kukken liegâsvuođâ käldein.
- Ele puáldi tubbáák siste. Časkâd tubákkijd ain huolâlávt, meid olgon.
Toimâm tullâpuálu ääigi
- Piälušt ulmuid vaarâst.
- Váárut iärásijd já stivrii čokkânemsajan.
- Časkâd algâčaskâdeijein, jis torvolâš.
- Toopâ uuvsâid já laasâid – raijii puálu.
- Suáiti 112 torvolii saajeest.
- Uáppist piälušteijeid sajan.
Loe las: pelastustoimi.fi
Jis porthâšvázáttuvâst lii suovâ, te:
- Piso aassâmvisteest, jiäválmit uuvsâ loomijd lahtâ siholduvváin.
- Sirduu luptâstuv tâi laasâ kuuvl, kiddii iärásij huámášume.
- Ele njuškii – vyerdi piälušteijeid.
Pääihi etitilevuárkká já ton merhâšume
Mii lii pääihi etitilevuárkká?
Pääihi etitilevuárkká uáivild ucemustáá 72 tiijme vuárhá purrâmâšâin, juhâmâšâin já tarbâšijn, moiguin piergee ulguupiälásii išettáá.
Loe las: pelastustoimi.fi
Etitilevuárhá siskáldâs
- Purrâmâš já juhâmâš: siäiluttuvah, koškepyevtittâsah, pähkineh, puttâlčääci.
- Talkkâseh já hygienia: persovnliih talkkâseh, wc-pááppár, saibâ.
- Čuovâ já energia: lummâlamppu, pattereh, värivirdekäldee, kinttâleh.
- Viestâdem: patteráin tuáimee radio, teháliih äššikirjeh, pajalistruttâ.
- Liegâsvuotâ: lovduuh, lieggâ pihtâseh, mätkivuošân.
Loe las: pelastustoimi.fi
Kevttimraavâ
- Keevti etitilevuárhá aargâ uássin –tievâsmit ovttuu.
- Vääldi huámášumán párnái, puárásmij já jielâhij táárbuid.
- Tuubdâ lyetittettee tiätukäldeid (Yle, 112-heiviittâs).
